Minu Peterburi. Optimismi l?hikursus

„Kolida Peterburi? K?kitegu!” otsustasin k?hkluseta. Tunnen linna juba lapsep?lvest ja pulbitseb ju ka minus emalt saadud kuum vene veri. Ei tule mulle sealt ?llatust! Peterburi otsustas teisiti. Seadis kavala l?ksu, p?rgatas kokku ?lelinnastumise h?dadega, aristokraatliku kergusega m?ngis minu iseloomuomadusi mu enda vastu. Sappi pritsides raksusin pealesunnitud j?udeelu spliinis, kogesin oma nahal t?nap?eva Akaki Akakievit?i elu, kukkusin l?bi igas katses midagigi muuta. Kuni v?tsin linna ?petusi kuulda – et v?idelda tuleb endaga, mitte temaga. Alles siis hakkas linna k?llusesarv t??le ning kinkis helde k?ega v?imalusi ja arenguruumi; andis v?tme ka peidetud rikkuste juurde. See on lugu oma hingesoppidest negativismi v?ljap?letamisest. Lugu linnast, kus miski ei l?he siledalt ja rahulikult; kus tapavad v?i p??stavad pisiasjad ning iseenda suhtumine neisse. Mailis Hudilainen